Mida uut on oodata uuelt autoriõiguse seaduselt?

‹ Detsember 2012

 

Elise Vasamäe

Elise Vasamäe

Elise Vasamäe, Aavik & Partnerid Advokaadibüroo partner ja TÜ doktorant

On ilmne, et 20 aasta jooksul korduvalt täiendatud autoriõiguse seadus on praeguseks minetanud terviklikkuse ega pruugi vastata enam ühiskonna vajadustele. Digitaalajastu on toonud kaasa muudatused mitmetes autoriõiguse põhikontseptsioonides. Uue autoriõiguse seaduse üks peamisi eesmärke on tagada tasakaal autoriõigusega seotud huvigruppide õiguste ja huvide vahel. Kõikidel isikutel peaks olema lihtne ligipääs autoriõigustele. Samas ei tohi seeläbi aga kannatada õiguste omajate huvid, sest vastasel juhul ei oleks enam kedagi, kes teoseid looks ja üldsuseni tooks.

Eesti uues autoriõiguste seaduse eelnõus, mis peaks saama valmis 2013. aasta esimeses pooles, on sisse toodud regulatsioon, mille kohaselt kollektiivse esindamise organisatsioonidel (KEO) oleks laiem õigus rakendada laiendatud kollektiivset litsentsi. See lihtsustaks oluliselt õiguste kasutajate elu. Õiguste kasutajatele tagab taoline autoriõiguste teostamise mudel õiguskindluse, et KEO-lt on saadud luba kõikide õiguste omajate õiguste osas. Samuti tagab see KEO poolt mitte esindatavatele õiguste omajatele tasu. Praeguse seaduse kohaselt rakendub selline litsentseerimise regulatsioon vaid kaabellevi ja satelliidi kaudu taasedastamisel. See on mõistlik mudel, mis annab kindluse nii õiguste kasutajatele kui ka omajatele.

Laiendatud kollektiivne litsents aitaks näiteks lihtsustada fonogrammide laenutamist digitaalsetest raamatukogudest. Raamatukogudel pole lihtsalt ressursse kõikide lubade saamiseks, mis toob kaasa olukorra, et isikud ei saagi digitaalses formaadis fonogrammidele ligipääsu.

Isiklikult olen veel selle poolt, et KEO-d ei sõlmiks kõikide õiguste omajatele ühesuguseid tüüplepinguid, vaid iga autor saaks valida, milliste õiguste esindamise nad üle annavad. Kuid seadusandlikul tasandil seda reguleerima ei hakata, pigem on see iga KEO enda teha ja otsustada.

Olen tutvunud ka EL-i uue kavandatava direktiiviga ja võin kinnitada, et Eestis uus direktiiv suuri muudatusi kaasa tegelikult ei too, kuna meil on kollektiivsed esindajate organisatsioonid (nagu ka Eesti Autorite Ühing), hästi organiseeritud ja tegutsevad üpriski läbipaistvalt. See tähendab, et KEO liikmetel on võimalus näiteks täpselt näha, kui palju raha kogutakse ja kuidas raha kulutatakse. Kuid kindlasti vajab Euroopa ühtlustatud reegleid, sest on riike, kus kõik nii läbipaistev pole.