Kuidas Dragonsid edukaks said ehk Juko Mart Kõlari mõtteid muusikaekspordist

‹ Detsember 2012
Juko Mart Kõlar

Juko Mart Kõlar

Kui üldse keegi oskab anda hinnanguid Eesti muusika elujõulisusele välisturgudel läbilöömiseks, siis on see Juko Mart Kõlar, Eesti Muusika Eksport MTÜ juht ja meie klaverivirtuoosi Mihkel Polli manager.

Istusime Jukoga Solarise keskuses Komeedi kohvikus ja filosofeerisime muusika ekspordi võimalikkuse üle Eestis. Siinkohal edastan 19 punktina mõtteid, mis Juko jutust välja koorusid:

1. Kogu maailma muusikatööstusest on hiljutise plaadifirmade Universal ja EMI liitumise järgselt tervelt 80% jagunenud vaid kolme suurtegija vahel: Warner, Sony ja Universal. See tähendab, et kui sa ei tööta nendega, siis jäävad su tiraažid sadu kui mitte tuhandeid kordi väiksemaks.

2. Valdaval osal Eesti muusikutel puudub ambitsioon rahvusvaheliseks karjääriks, neile on muusika pigem hobi.

3. Eestis antakse aastas välja 100-300 uut heliplaati, millest igaühte müüakse keskmiselt 200 tükki. Jaan Tätte ja Ewert And The Two Dragons on müünud plaate ka 10 000 ligi, kuid nad on erandid. See tähendab, et enamus muusikuid plaadimüügiga rikkaks ei saa.

4. Suurem osa Eesti muusikuid elatab end kontserdiandmisest, kuid see fakt räägib pigem kõigesööjatele meelejärele olemisest, mis on aga üha kitsamalt segmenteerunud muusikamaailma minnes pigem takistuseks.

5. Lisaks Kerlile, Dragonsitele ja Iirisele näeb Juko-Mart Kõlar Eestis üldse veel vaid 5-6 artisti, kellel oleks olemas rahvusvaheliseks läbilöögiks vajalik x-faktor. Kuid ambitsioon ja võimalused on mõistagi iseasi.

6. Dragons teeb kitsa segmendi muusikat, mis on segu popist, folgist ja jazzist ning sellisele muusikale oleks Eestis kuulajaid vaid viie suurema kontserdi jagu aastas, usub Kõlar. Iirise muinasjutustiilis muusikale on kontsertkuulajaid Eestis veel vähem, enim aga veel avastamata Jaapanis.

7. Kuigi digitaalmaailm loob illusiooni, justkui võiks iga muusik hakata ise enda manageriks ja end internetis üle ilma levitada, on tegelikkuses managerideta pea võimatu edu saavutada.

8. Olgugi, et targemad bändid oskavad juba oma muusikat internetis müüa läbi i-Tunesi kataloogide “agregaatorite”, on see siiski vaid võrdne tulistamisega kosmosesse. Selleks, et sind märgataks ja sa võiks teenida Eesti keskmise kuusissetuleku, peaks su lugu näiteks juhtivas internetipõhises muusikakuulamise keskkonnas Spotify saama 4 miljonit kuulamist kuus!

9. Evert Sundja eelmine ansambel üritas samuti rahvusvahelist läbilööki, saades endale taha korralikud rahalised toetajad ja Stingi endise produtsendi. Puudu jäi aga managerist, kes teeks igapäevast rasket tööd kontaktide loomisel ja artistide suunamisel.

10. Dragonsite edulugu sai alguse professionaalse noore põlvkonna muusikamanagerist Toomas Olljumist, kes tegi muuseas strateegiliselt väga olulised otsused, keelates neil esinemised erinevatel suvetuuridel ja pubides, mis oleks mõnes mõttes bändi „liivakasti“ paika pannud ja oluliselt nende brändi väärtust vähendanud. Teine strateegiliselt õige otsus oli alustada lähiturgudelt – Lätist, Leedust ja Soomest, et saada rahvusvaheline kogemus ja liikuda sealt edasi.

11. Esimesel paaril aastal vahetasid Olljum ja mitmete Eesti festivalide peakorraldajad Dragonseid teistele rahvusvahelistele festivalidele sealsete artistide vastu. Mitme osapoole pingutus andis bändile ka tugevama läbilöögi. Kui neil „vahetatud“ festivalidel jooksis Olljum terve aja ringi visiitkaartidega ja püüdis luua kontakte, siis 2012. aastal Tamperes “Musikki & Medial”, kus esineti taaskord täismajale, kogunes pärast kontserti Olljumi ümber iseseisvalt juba kümneid visiitkaardi pakkujaid. See oli suur läbimurre.

12. Dragonsite suurimaid läbimurdeid saabus sel aastal, mil pärast Hamburgi “Reeperbahn” festivali kontserti koperdas lava poole üks 70-aastane vanahärra ja soovis rääkida manageriga. Tegu oli Seymour Steiniga, kes on üks kolmest plaadimaailma juhtfiguurist, kes otsustab sisuliselt kõik Warneri plaadilepingud. Seymour on muuseas sõlminud lepingud selliste artistidega nagu Madonna, the Ramones, Depeche Mode jt. Ja nüüd saidgi Dragonsid esimese Eesti bändina Warneriga lepingu.

13. Kui maailmas loetakse eduka artisti mõõduks 100 rahvusvahelist kontserdit aastas, siis Dragonsitel on sel aastal juba 110-120 kontserti selja taga. See on ka lagi, kust edasi võivad vaid kasvada auditooriumid.

14. Lisaks on Dragonsid juba sõlmimas teadaolevalt mahukaimaid Eesti popartistide litsenseerimislepinguid. Näiteks selle üle Prantsusmaa levinud McDonaldsi 15 sekundilise reklaamklipiga. (vt. www.youtube.com/watch?v=jCKlqzg4egs)

15. Kõlar usub, et soomlased on leidnud külmas metallis oma ainulaadse muusikakõla, mille järgi neid juba maailmas teatakse. Eestlastel tuleks veel oma kõla otsida. Ehk väljenduks see seguna Pärdist-Tüürist-Tormisest-Iirisest-Dragonsist ja kellestki veel.

16. Eesti andekaim noorpianist Mihkel Poll mängis enne poole-kohaga-manager Juko-Mart Kõlariga koostööd 16 kontserti aastas. Kolme aastase koostöö tulemusel on aastane maht kasvanud 27 kontserdini. Poll on enim kontserte andev Eesti pianist, kuid ta ei ela veel oma tööst ära! Kuidas siis üldse klassikalise muusika solistina läbi lüüa ja millisena näevad enda tulevikku kõik EMTA-s õppivad klassikalise muusika interpreedid.

17. Asjatundjad kipuvad olema ühel meelel, et rahvusvaheliseks eduks on 50% ulatuses tarvis suurepärast muusikat ja 50% ulatuses suurepäraseid taustajõude eesotsas manageriga. Päris kindlasti aga pole mõtet uskuda imedesse, et „teeme siin vaikselt head asja ja küll keegi varem või hiljem meid märkab,“ hoiatab Kõlar.

18. Kuna kogu maailma muusikas on trendiks kitsas segmenteerumine nn nishimuusikale, siis eeldab seal läbilöömine samuti spetsiifilist tööd kitsas segmendis. Mord Fustang on üks edukamaid Eesti tantsumuusika (dubstep) produtsente, kes pole kunagi küsinud raha Eesti riigilt, kuid annab igapäevaselt kontserte üle maailma koos tantsumuusika tipptegijatega. Kui Dragonsitel on hetkel Facebookis 25 000 fänni, siis Mord Fustangil ligi 90 000!

19. Kel on olemas oma bänd ja soov Ewert And The Two Dragonsit ja Mord Fustangit globaalses muusikaäris üle lüüa, võib saada ka eksporditoetust MTÜst Eesti Muusika Eksport, mis koostöös Eesti Autorite Ühinguga on ainuüksi sel aastal toetusi jaganud üle 60 000 euro. Loodetavasti leiab EAÜ võimaluse ka järgmisel aastal seda ainulaadset toetusprogrammi jätkata, sest teatud muusikažanrite jaoks on see tõesti ainus võimalus rahalist tuge saada.

Mihkel Poll, pianist:

Kuna olen ise soolopianist, siis pole ma muusikagrupi manageerimisega otseselt seotud. Julgen siiski arvata, et nii igal sooloartistil kui muusikakollektiivil, kes soovib omada rahvusvahelist kontserdielu, on võimatu hakkama saada ilma professionaalse manageerimiseta. Ühest küljest on igasugune enda promomine halvamaiguline, teisest küljest pole selleks lihtsalt aega ega jõudu, sest muusiku ülesanne on eelkõige ikkagi keskenduda kunstile.