www.netiraadio.ee fänne on 75 riigis

‹ Detsember 2012

Kas olete märganud, et lennukiga Eestisse naastes tervitab teid lennujaama kõlaritest mõnus emakeelne muusika. Ei, see pole Elmar, vaid Netiraadio! Netiraadio on pidevalt kuulajate arvult ja muusikavalikult kasvav internetiraadio neile, kes armastavad Eesti muusikat rohkem, kui tavaraadiod seda pakuvad. Pole ime, et paari aastaga on enam kui 30 000 erineva muusikateosega interneti raadiole tekkinud kuulajaid 75-st riigist ja eriilmeliste kanalite arv on jõudnud sisuliselt hobikorras tehtavas raadios 14-ni.

Eesti muusikat on meie raadiotes alati mängitud vähevõitu. Vaid ca 11%, kui arvata kokku erinevad jaamad peale Elmari. Aga toodetakse kodumaist muusikat seevastu päris palju. Ainuüksi plaate tuleb aastas keskmiselt välja 125. Lisaks sadu ja sadu palasid, mis jäävadki vaid failide kujul ringlema.

Aga kuidas väärtustada siis Eesti omamaist muusikat? Helilooja ja pillimees Mikk Targo mõtiskles selle üle pikalt ja põhjalikult ning tuli EAÜ kaasabil välja Netiraadioga. See oli aastal 2010. „Eesti muusika on ju väga hea, kuid üllataval moel mängiti seda meie raadiojaamades üha vähem. Ma olin selle tendentsi suhtes allergiline,“ põhjendab Targo tollaseid emotsioone ja soovi luua uus Eesti muusika kanal. Kanal, kus kuulajat ei sega ei probleemsaated ega ilmateade.

Tänaseks on Netiraadiol 5000-6000 kuulajat päevas kokku 75 riigist. Ja kuulata saab lausa 14 erinevat kanalit. Värskeimate seas on juba kuulajate südamed võitnud lastekanal, loodusehääled ja klassika. Ja mõistagi jõulukanal. Loodushäältekanal on Targo arvates eriti kõva sõna, sest sisaldab Fred Jüssi elutööd ja erakordselt puhtaid hääli. „Vajutad kanali linki ja satud justkui ürgsesse metsa, kus oled täiesti üksi ja sinu ümber on loomad ja linnud,“ räägib Targo. „Selline kanal on kogu maailmas ainulaadne!“

Netiraadio kuulatavus on kasvanud pidevalt. Ja kuulajad annavad ka palju tagasisidet. Enim on vastukaja saabunud Vello Salumetsa erakogus olnud retrolugudele. „Kuulajad läksid lausa endast välja, sest selles kogus leidus sellist loomingut, mida pole ERR arhiiviski,“ ütleb Targo. „Näiteks kogumahus Viljandi rockifestival 1976. aastast.“ Kuna Netiraadiosse saadavad bändid oma muusikat kohe pärast salvestamist ja see lisatakse ka kohe playlistidesse, on Targo sõnul võimalik kuulajal saada iga päev uute üllatuste osaliseks. Näiteks avastas Targo enda jaoks kitarriinstrumentalisti Kaspar Torni.

Netiraadios mängitakse keskmiselt 2500 Eesti autori pala päevas. Lugusid ise on aga üle 30 000, sealhulgas Eesti Raadio fonoteegist tehtud kriitiline valik. Juhul kui antud loo kohta on olemas Youtubi video või seda pala saab endale osta muusika24 portaalist, siis ilmuvad loo mängides arvutiekraanile ka vastav pilt ja link.

Mikk Targo sõnul on huvilistel võimalik tellida ka oma valikuga kanaleid kas ajutiselt või püsivalt. Näiteks on oma kanali vastu tundnud huvi automüüjad ja kaubandusketid. „Nii oli meil Vello Orumetsa lahkumise puhul kolm kuud avatud vaid tema muusika kanal! Ta oli uskumatu mees, kes suutis salvestada üle 500 muusikapala.“

Mikk Targo sõnul ei müü Netiraadio veel reklaami ja seetõttu on see ka pigem missioon kui äri. Ometigi teab ta, et kui keegi on Netiraadio avastanud, siis jätkab ta selle kuulamist tulevikus. „Eesti muusika on ilus ja meile hingelähedasem kui ükskõik milline muu muusika. See on ka põhjus, miks me mõjume oma kuulajatele kohati isegi narkootikumina: oled korra proovinud, siis enam lahti sellest harjumusest ei saa,“ räägib ta.