EAÜ toetusest: kust, kellele ja miks?

‹ Detsember 2013
 EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus Foto:Scanpix


EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus
Foto:Scanpix

Kalev Rattus – EAÜ tegevdirektor

Viimase viie aastaga on EAÜ lisaks autoritele kuuluvate tasude välja maksnud üle 1,34 miljoni euro ulatuses erinevaid toetusi. Kust need summad pärinevad ja kellele me toetusi maksnud oleme, sellel nüüd lühidalt peatungi.

EAÜ on seniajani võtnud toetuste maksmiseks raha neljast allikast.

1. Toetused sotsiaal-kultuuri fondist

Esimene toetuste maksmise allikas on nn. sotsiaal-kultuuriliste kulude fond. Mis see on ja kuidas sinna raha koguneb? Nimelt on mitmete muusikaõigusi esindavate ühingute vahel sõlmitud vastastikuse esindamise lepingutes ette nähtud, et ühingud võivad üksteisele makstavatest summadest maha arvata kuni 10 %, mida võib kasutada ühingute poolt igasuguste sotsiaalsete ja kultuuriliste projektide toetamiseks. Praktikas tähendab see seda, et kui EAÜ saadab näiteks Rootsi ühingule STIM nende liikmete teoste kasutamise eest Eestis kogutud tasusid, siis võib kogu neile ülekantavalt summalt kinni pidada 10 %, mida EAÜ-l on lubatud kulutada eelnimetatud eesmärkidel. Selline kokkulepe on loomulikult vastastikune ja seda sama õigust kasutab ka STIM, kui saadab raha meie autoritele nende teoste kasutamise eest Rootsis. Ameerika Ühendriikide ühingutega (neid on seal kolm, mis esindavad muusikaõigusi) sõlmitud lepingud lubavad pooltel maha arvata näiteks 5 %. Nagu eespool öeldud, on sellised kokkulepped EAÜ-l paljude teiste riikide ühingutega, kuid siiski mitte kõigiga. Näiteks üheks suurimaks ühinguks, kellega EAÜ-l sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, on Suurbritannia ühing PRS.

2. Toetused pangaintressidelt

Teine toetuste maksmise allikas on pangaintressid. Nimelt seisab EAÜ arvel alati mingi raha, mida EAÜ pole jõudnud veel välja maksta. See on ka mõistetav, kuna tasu jaotamine võtab üldjuhul mingi aja. Lisaks on praegu teiste riikide ühingutega kokku lepitud, et raha kantakse vastastikku üle üks kord aastas. Mis selle seisva rahaga tehakse? Oleme püüdnud selle paigutada võimalikult soodsalt pangas tähtajalisele hoiusele, et teenida selle pealt pangaintresse, mis lähevad osaliselt väljamaksmisele tasudena ja osaliselt toetuste rahastamiseks. Jaotuse proportsioonid otsustab juhatus igal aastal eraldi.

Kahjuks peab möönma, et pärast 2008 a. majanduskriisi on pangaintressid igal aastal järjest väiksemaks jäänud ning intressisummad selle tõttu ka pidevalt vähenenud. Tundub, et see tendents jätkub, sest mõnel pool Euroopas on jõutud juba negatiivsete pangaintressideni.

3. Toetused tulu-kulu ülejääkidelt

Kolmandaks allikaks on rahad, mis tekivad EAÜ kulude ja tulude vahena. See tähendab, et EAÜ töökulutuste katteks on aastaeelarves ettenähtud kindlad summad (töötasud, maksud töötasudelt, kontorikulud, küte, elekter jms), mis on igal aastal eelarves eraldi ridadena fikseeritud. Need kulud kaetakse EAÜ vahendustasudega, mille suurus määratakse kindlaks igal aastal EAÜ üldkoosoleku otsusega. Kui kogutav vahendustasu on suurem, kui EAÜ tegelikud kulud, siis seda n.ö. ülejäävat summat kasutataksegi ühe allikana EAÜ toetuste rahastamisel.

Võib muidugi küsida, et miks EAÜ sellisel moel vahendustasu kogub ja miks ei võiks EAÜ poolt aasta jooksul kogutavast summast lihtsalt töökulutusi maha arvata. Põhjus on meie maksuseaduses. Nimelt on EAÜ käibemaksukohuslane. Käibemaksu arvutatakse EAÜ puhul mitte kogu litsentsitasu summalt, mida kasutaja peab EAÜ-le kasutusõiguse saamise eest maksma, vaid ainult selles sisalduvalt vahendustasult. Seega tuleb EAÜ vahendustasu protsent ja selle suurus igal arvel eraldi välja tuua. Mida nende n.ö. ülejäävate summadega peale hakata, seda otsustab igal aastal juhatus ja seniajani on neid summasid kasutatud toetuste maksmiseks.

4. Toetused renditulult

Neljandaks toetuste rahastamise allikaks on renditulu, mida EAÜ saab oma Lille tänaval asuva kontori ühe osa väljarentimise eest.

Kui nüüd kõik eelnimetatud allikad kokku liita, siis saamegi teatava summa, millest makstakse EAÜ juhatuse otsusel toetusi erinevate projektide rahastamiseks. Näiteks 2012. aastal oli selleks 483 120 eurot.

Iga-aastane toetus 60+ aastastele

Aastatega on EAÜ juhatusel kujunenud teatav tava nendest neljast allikast kogunenud rahade toetustena väljamaksmisel. Keda oleme siis toetanud? Esiteks on EAÜ juhatus otsustanud igal aastal maksta ühekordset toetust kõigile üle 60-aastastele EAÜ liikmetele. Lisaks on igal aastal jagatud lisahonorari kõigile EAÜ liikmetele, kelle jooksva aasta laekumine on olnud üle 100 euro. Aastaid on toetuse saajateks olnud Eesti Muusikanõukogu, kes annab välja rahvusvahelisel muusikapäeval helilooja preemiat; Eesti Laulu võitnud laulu autorid; Eesti Teatriliidu aastapreemiana parima sõnalavastuse muusikalise kujunduse autor; Eesti Heliloojate Liit Eesti Muusika päevade raames heliloojatelt uudisteoste tellimise rahastamiseks ja helilooja preemia väljaandmiseks. Eraldi mainimist väärib MTÜEesti Muusika Eksport, mille kaudu EAÜ on rahastanud paljusid meie välismaale pürgivaid autoreid. Nende hulgas näiteks Iiris, Ewert and The Two Dragons jt. Toetuste saajad valib siinkohal välja mitte EAÜ vaid vaid spetsiaalne ekspertide grupp.

Kõikide isikute nimed, kes on saanud EAÜ-lt toetust viimase kolme aasta jooksul, on kirjas EAÜ kodulehel (rahuldatud toetused).