Toomas Olljum: Muusika võiks olla Eesti suurim ekspordiartikkel

‹ Detsember 2013
Toomas Olljum, Foto: Erakogu

Toomas Olljum, Foto: Erakogu

Toomas Olljum on arvatavasti Eesti parimaid popmuusika managere. Vähemasti arvavad nõndamoodi mitmed muusikaasjatundjad ja sedasama võiks ka järeldada Olljumi manageeritud ansambli Ewert & The Two Dragons kiirest tähelennust maailma eri paigus.

Olen Olljumi tema Telliskivi loomelinnakus asuvast pelgupaigast üles otsinud, et pärida, kuidas ikkagi Eesti bändi maailmas tuntuks teha. Loodan vargsi, et Olljumil on mõni kaval nipp varrukast välja tõmmata.

Toomas Olljum istub mu vastas jalg üle põlve ja mõtleb hoogsalt kaasa. Ühtjärgi vormuvad mõtted lauseteks ja tekivad arusaadavad seosed, milles märkan edasiviivat energiat.

 

EAÜ toetused Dragonsile 14 500 eurot

Esimeseks rahustab Dragonsite manager mind maha, kinnitades, et mingit ühest retsepti kuulsaks saamisel pole ja ka olla ei saa. Pigem tuleks tema arvates õppida edulugudest. Näiteks on Rootsi muusikaeksport oma ligi 200 miljoni eurose mahuga tõeline inspiratsiooniallikas. Nagu ka Soome oma 35 miljoni eurose ekspordimahuga. Õppetunniks on aga teadmine, et neis riikides on olemas ka olulised rahastuse mehhanismid näiteks tuuritoetusteks, kohalikud muusikaekspordi kontorid on aktiivsed, omavad väga laialdast kontaktide võrgustikku ning on palgatud rahvusvahelised spetsialistid, kes aitavad sõnumit „võimendada“. Olljum möönab, et ta on tänulik ka iga sendi eest, millega Eesti Autorite Ühing ja teised on näiteks Dragonsit toetanud ja ilma milleta poleks olnud üldse võimalik liikuma saada. Täpsustades summasi, selgub, et EAÜ on Dragonseid aastatel 2011-2013 toetanud neljal korral kokku 14 500 euroga (Olljumi sõnul on sellest summast osa rännanud edasi Iirisele ning Bedwettersile). Ometigi tuleb Eesti hetke kuulsamal bändil 90% ekspordikuludest finantseerida omavahenditest, kinnitab Olljum. Kontserdituludest, plaadimüügist jne.

 

Hea lugu on kõige alus

Ja siis hakkab Olljum rääkima sellest, mis sammud on muusika ekspordi juures vaja läbi käia.

Kõik algab ühest loost, muusikast! See peab olema lugu, mis tõeliselt üllatab, eristub, jääb kummitama. Olljum räägib nii nagu tunnetaks ta põhjalikult läbi iga sõna. „Kui pole väga head lugu, siis võib oma demosid üle maailma paisata või tuhandeid, kuid keegi ei reageeri,“ selgitab noor vanameister. Küllap Olljum teab – on ta ju kogu elu kasvanud muusikas, teinud ise bändi ja oskab ilmselt väga head keskpärasest eristada. „Norra hitimeistrid Tor Hermansen ja Mikkel Eriksen on öelnud, et ei tasu viimaste trendide järgi joosta, tuleb jääda iseendaks ning teha muusikat, mis sulle korda läheb. Ja loomulikult teha koostööd teiste autoritega.”

 

Tallinn Music Week lõi ekspordieeldused

Oletagem, et see väga hea lugu on olemas. Kuid kus ja kellele seda tutvustada? Olljum märgib, et Draakonite tõus said võimalikuks alles pärast Tallinn Music Weeki algust viie aasta eest. See on sündmus, mis toob Tallinnasse kokku muusikamaailma suured nimed ja tutvustab neile meie parimaid pärle. Kui poleks Tallinn Music Weeki, poleks ilmselt ka Dragonsite sellist tähelendu.“ Alles pärast 2009. aastat on Eestis hakatud kollektiivselt ja süsteemselt mõtlema sellele, et Eesti muusikat saaks ka eksportida ja et meil on talente, keda väljaspool tasub tutvustada,“ lausub mu vestluskaaslane veendunult. „Tallinna Muusikanädala teene on selles, et Euroopa plaadifirmad, agendid, korraldajad ja ajakirjanikud tulevad Tallinnasse ise, suhtlevad siin kui võrdne võrdsega.“

 

Iga sendi järgi ei maksa joosta

Veel üks asi on oluline: enda õige positsioneerimine. Mitte, et Olljum ei hindaks neid ansambleid, kes iga nädal kõrtsist kõrtsi kulgedes leivaraha teenivad, kuid igaüks ei suuda 20 aastat olla tipus nagu Smilers – pigem on tendents selles, et publik lihtsalt väsib ära. Muutub ükskõikseks. Ja see toob endaga kaasa selle, et ka muusik väsib. Alati on loomulikult erandeid. Kuid kui sul on suurem visioon, ambitsioon, siis tuleb oma aeg ära oodata ja selle asemel, et kergema vastupanu teed minna ning iga sent üles korjata, kujundada oma väärtus ise. „Brainstorm oleks võinud esineda Lätis klubis iga nädal 3-4 korda, sest Renars Kaupersile meeldib olla laval. Kuid ühel päeval ütles nende trummar, et kas teeme midagi tõeliselt suurt, või ma pakin kotid,“ toob Olljum näite oma mõttekaaslaste juurest. „Täna, kui nad esinevad, müüvad nad paar õhtut järjest välja Arena Riga või astuvad üles Skonto staadionil täismajale.“ Aga see tuleb aastatega ning teatud loobumistega.

 

Sa pead olema suurtel lavadel

Tuuritamine on oluline. Midagi pole teha, kui alustad ilma rahata. Nii valisid ka Dragonsid esimeseks esinemispaigaks naabrid. Läti. Sest sinna sai autoga odavamalt kui laevaga Soome. Teatud edu Eestis ja Lätis ning TMWlt saadud kontakt soomlastega viis nad peagi ka põhjanaabrite lavalaudu proovima. 2011. a sügisel võideti Skype auhinnaraha 3500 eurot, mis avas võimalused kaheksa kontserdiga tuuriks Saksamaal ja Viinis. 2013. aasta alguses tuli Hollandis Eurosonicu festival. Luksuse asemel reisiti kokkuhoiurežiimil. 3 aastat pidevat tööd ja pühendumist viisid aga bändi oluliste teetähisteni – alustati koostööd nii Saksa kirjastusfirmaga BMG Rights Management kui plaadifirmaga Warner Bros Records.

Olljumil, kes lisaks Draakonitele täidab manageri rolli ka hetkel Londonis õppivale Iirisele, on aga ka unistus: miks ei võiks Eesti muusikast saada ühel päeval Eesti suurim ekspordiartikkel?! „Meil peavad olema ambitsioonid ja unistused, isegi kui need tunduvad alguses pealtnäha utoopilised. Terve Skandinaavia ekspordib oma kultuuri väga edukalt – muusika, mood, filmid, raamatud jne, jne,“ selgitab ta. „15 aastat tagasi vaatasin MTV-d ja unistasin sellest, et kunagi jõuan ehk diilini Warneriga, siis tänaseks see on reaalsus. Me peame lihtsalt rohkem uskuma iseendasse ja mitte defineerima edu vaid Grammy auhinna või miljonilise plaadimüügi näol.“ Olljum kinnitab, et edu on tegelikult palju rohkem, kui me seda sageli märkame. Maarja-Liis oli omal ajal edukas, Vanilla Ninja tüdrukud olid edukad, Metsatöll on edukas, Kerli on edukas, Syn Cole on edukas, loetleb ta.

„Ma ise tahan olla seotud artistidega, kes inimestena lähevad mulle korda ja kelle muusika mulle meeldib – see on A ja O. On häid aegu ning alati on ka raskemaid momente, aga kui sa naudid protsessi ja kõikidel on ühised eesmärgid, siis saadakse kõigega hakkama,“ on Toomas Olljum kindel.

 

Toomas Olljumi soovitused artistidele, kes tahavad maailma vallutada:

  1. Artisti lugu kuulates peab tekkima tunne, et see on väga hea ja rahvusvahelisel tasemel.
  2. Iga kontsert peaks olema ere ja kustumatu elamus 100% kõigi jaoks, kes pileti ostnud.
  3. Artistil peab olema endast oma visioon, mis peab omakorda väljenduma ainulaadses enese visuaalses presenteerimise oskuses.
  4. Ainult neist saavad suured kunstnikud, kelle muusika ja visuaal sünnivad nende endi seest, sest produtsendid seda kunstlikult luua ei suuda. Haip väsitab inimesed ruttu ära.
  5. Tõelisel artistil peab olema õige suhtumine, pühendumus, ambitsioon. Need pole mitte märksõnad CVs, vaid asjad, mida tuleb igapäevaselt tõestada.
  6. Muusika ei pea kohe olema tingimata elatusallikaks. Olulisem on iseendaks jäämine.
  7. Hea artist ei saa otsustada, et läheb tööle ja hakkab elama mugavat keskklassi elu ning teeb loomingut selle kõrvalt. Ei, looming peab alati olema põhitegevus, ellujäämiseks tuleb muud oskused rakendada kõrvaltegevustena.