Kust paistab valgus?

‹ Detsember 2014

Kalev Rattus, EAÜ tegevdirektor

Me kõik teame, et pärast muusika kättesaadavuse mugandamist tarbija soovide ning tehnoloogiliste võimalustega, on autorite ja muusikute sissetulekud pihustumas üle maailma. Hiljuti arutles üks Kanada helilooja, et kui varem suutis edukas helilooja miljonit plaati müües tagada omale keskklassi elukvaliteedi, siis nüüd tuleb tal leppida sellega, et kui tema lugusid internetis miljon korda ametlikult kuulatakse, saab ta 39 dollarit. Selle eest saab osta ühe pitsa.

Analoogseid fakte ja appikarjeid paiskub eetrisse pea iga päev. Eriti trööstitu paistab olukord trende vaadates. 2014. aasta esimesel poolaastal kasvas voogedastatava muusika osakaal 42%, CD-de müük ja allalaadimised kahanesid samal ajal vastavalt 19 ja 11%. Ja see trend on alles hoogu kogumas. Sinu loomingul võib olla miljon fänni või isegi kümme miljonit, kuid rohkem kui korra nädalas ühte pitsat süüa sa ei saa. Mitte, et raha oleks muusika- ja filmitööstusest kadunud, kuid see lihtsalt jääb pidama nende juures, kes õiguste omajatena raha maksmise üle otsustavad ja autoritele lepinguid dikteerivad. Nemad söövad samal ajal sama fänniarmee käest ära paar sõiduautot.

Tänasel päeval on aru saadud, et tehnoloogia arenguga võidelda pole mõtet, pigem tuleb autoritel ja muusikutel ennast uute olude keskel ümber määratleda. Mitmete asjatundjate sõnul on striiminguajastu eriti karmilt löönud alternatiivseid ja nishitegijaid, kelle hulka kuuluvad ka jazzi ja klassikamuusika autorid ja esitajad. Sellisel muusikal on keeruline koguda kümneid ja sadu miljoneid kuulamisi, mis leiva peale võid annaks. USAs eelmisel aastal tehtud põhjalik uuring märkis, et sealsete muusikute sissetulekust vaid 6% tuleb salvestatud muusika müügist või lugude kirjutamisest. Aga kust siis autorid ja esitajad nüüdisajal oma teenistuse hangivad? Selgub, et vähemasti muusikud elatuvad suures osas kontserttuuridest (28%), koolitustegevustest (22%) või palgalisest tööst mõnes orkestris (19%). Teatavasti on aga need tuluallikad autoritele tagasihoidliku väärtusega.

EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus Foto:Scanpix

EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus
Foto:Scanpix

Kust siis paistab valgus? Vähemasti Euroopas on aru saadud, et uued mängureeglid, mis on ametlikult  muusika tarbimisel tõstnud pjedestaalile tarbijamugavuse ja olematu sisenemisbarjääri, eeldavad kamuude tulukohtade ümberjaotamist uudsetel alustel. Sisuliselt teenivad muusika ja filmide levitamise eest vaid produtseerijad ja kommunikatsioonifirmad, näljapalukile on jäetud teoste loojad.

Täna, mil me raadiost mõnuga jõululaule kuulame, arutatakse maailma eri paikades aktiivselt selle üle, kuidas raha ilma tarbijamugavust riivamata õiglasemalt ümber jagada, et homme oleks, mida torusse suunata. Ja see ümberjagamine ei saa olema kerge, sest peab see ju toimuma kellegi teise ja oluliselt tugevamal jõupositsioonil olija arvelt. Kuid vähemasti on, kuhu poole oma pilgud uuel aastal suunata.