Eesti raadiojaamad ei täida kohaliku muusika mängimise nõuet korrektselt

‹ Detsember 2015

Samal ajal kui Eesti Laul raporteerib ühe kõrgemast kohaliku muusika tasemest ja uute lugude rekordilisest pealevoolust, on Eesti raadiojaamad hädas meediateenuste lubadesse kirjutatud 25% eesti muusika mängimise kohustuse täitmisega. Tehnilise Järelvalve Ameti sõnul riskivad nii mõnedki raadiod meediateenuste lubade kaotamisega.

Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur Foto: erakogu

Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur
Foto: erakogu

Detsembris kultuuriministeeriumis Eesti Esitajate Liidu eestvedamisel kokkukutsutud ümarlaual põhjendasid raadiojaamad eesti muusika vähest mängimist asjaoluga, „et pole ühte keskkonda, kust uusi lugusid saada“, „raadiojaamad peavad hoidma oma taset ja ei saa pakkuda sülti“ ja et „selle nõude kehtestamisel ei konsulteeritud piisavalt raadiotega“.

Esitajate Liidu tegevjuhi Urmas Amburi sõnul tuli aga välja, et kuigi see kohustus on kirjutatud sisse meediateenuste lubade tingimustesse, pole enamus raadiojaamu tegelikkuses neid tingimusi kas üldse lugenud või siis ei suhtunud nende täitmisesse piisavalt tõsiselt. „Kahjuks hakkab alles nüüd osadele raadiotele kohale jõudma, et riik soovib jätkuvalt vastavate tingimuste täitmist ja Tehnilise Järelevalve Amet võib hakata rikkumisi menetlema ja ettekirjutusi tegema. Kui neid ei täideta, siis võib esimene kord sunniraha olla 15 000 eurot ja teine kord juba 30 000 eurot. Ja tagatipuks võib ministeerium ka meediateenuste loa tühistada,“ selgitas Ambur.

Miks on selline raadiotele raskesti arusaadav nõue aga üldse vastu võetud? Urmas Ambur: „Tegevusloa kõrvaltingimuste määramine on oluline ringhäälingupoliitika vahend, mille kaudu saab mõjutada raadioringhäälingu programmide sisu ja struktuuri ning edendada Eesti autorite muusikateoste kasutamist. Kõrvaltingimuste sätestamine on oluline vahend ka raadioteenuse mitmekesisuse tagamisel. Näitena võib tuua ühe tegevusloa alusel tegutseva raadiojaama, mis 2014. aastal edastas ainult 383 erineva ansambli poolt esitatavaid muusikateoseid, kusjuures Eesti autorite osakaal oli alla 5%. Kui siis lisada, et mõnda muusikateost edastati 1777 korda, siis sellise piiratud ansamblite ja piiratud muusikateoste arvu puhul ei saa tegelikult asuda seisukohale, et on tagatud programmi mitmekesisus.“

Mis on aga siis tegelik seis raadiotes? Kui palju täna eesti muusikat mängitakse? Urmas Amburi sõnul kohtab Eestis erinevaid praktikaid. On raadiojaamu, kes püüavad igas tunnis mängida 3-4 eesti lugu (16st loost), kuid alati see ei õnnestu. On neid, kes käituvad JOKK skeemi alusel ja täidavad eesti muusika kõlamise nõude pelgalt öötundidel eesti muusikat mängides. On ka neid, mille eesti muusika mängimise osakaal jääb alla 1%.

„Hetkel lepiti kokku, et kogunetakse taas aasta pärast ja vaadatakse, kuidas on asjad edenenud,“ märkis Ambur. „Vahepeal mõistagi tegeleb riik aga oma ülesande ehk järelvalvega. Loodan väga, et seekordne kohtumine paneb raadioid Eestis riigi, meie autorite ja muusikute huvidele rohkem mõtlema ning päris meediateenuste lubade tühistamiseni asjad ei jõua.”

Ambur2 ambur3 Ambur1