Arvo Pärdi lastelaulud valmistuvad maailmavallutuseks

‹ Juuli 2015

Ainus probleem, mis Eesti suurima helilooja Arvo Pärdi muusikaga seotud on, saab lahenduse sellel sügisel. Nimelt pole Eesti lastel olnud seni võimalust oma riigi esihelilooja kvaliteetloominguga lähedalt tutvuda, kuid tänu Kadri Hundi paari aastasele initsitiivsele pühendumisele jõuavad Pärdi parimad lastelaulud lõpuks ometi kammerseades heliplaadile juba septembriks-oktoobriks. Veelgi enam: eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel peamiselt näidentide või multifilmide tarvis kirjutatud ühehäälsed lastelood on Pärdi enda abiga kirjutatud kahe- ja kolmehäälseteks, lisaks tulevad plaadiga kaasa ka fonogrammid ja noodid.

Lugu, mis rullub täies ilus meie ees lahti oktoobri algusesse plaanitud esmaesitlusega, sai õigupoolest alguse muusik Jansa (Jaanus Elgula) väikesest vihjest Eesti Raadio laululapsi juhendavale Kadri Hundile. Selgus, et paar vana lastelaulu, üks neist Eri Klasi poolt sisse lauldud looke Aatomiku multifilmist, teine aga konnadest rääkiv lauluke, olid Hundile vanast ajast teada, kuid ta ei olnud neid kunagi osanud Pärdiga seostada. Küll teadis ta Pärdi lugu „Käin juba lasteaias“. Niisiis otsustas Kadri Hunt end teemaga süvitsi kurssi viia. Ta sai teada, et Arvo Pärt oli kirjutanud kuuekümnendatel aastatel palju lastelaule paljuski seetõttu, et tema ema töötas Rakvere lasteaias kasvatajana ja nii tuli ka pojal lasteaias käia palju rohkem aastaid kui lastel tavaks. Veel selgus, et Pärdi lastelaulude kirjutamise tuhin ei piirdunud sugugi vaid mudilastele kirjutamisega, vaid neid pärineb ka ajast, mil Arvo Pärt töötas Nukuteatris ja Pioneeride Palees klaverisaatjana. Ning veel hiljem juba Eesti Raadios töötades. „Minu suurim soov nende laulude kokkukogumise ja plaadistamisega on olnud ikka see, et ka Eesti lapsed saaksid oma suurhelilooja Pärdi laule laulda,“ kinnitab Hunt, „seni neil see võimalus kahjuks puudus“.

wp12dc10ac_01_06

Helilooja Arvo Pärt Aadama Passiooni pressikonverentsil.
Foto: Delfi/Eesti Ajalehed/Scanpix, Ilmar Saabas

Kui töö alguses arvas Kadri Hunt, et saab lood kerge vaevaga Siim Aimla ansambliga salvestada, siis tegelikkus kujunes sootuks teistsuguseks. Esiteks oli enam kui poole sajandi tagused lastelaulude plaadistamises veenda Arvo Pärti. Ja see polnud kõige kergem, kuna Pärt oli ebakindel. Kuidas tolles ajas kirjutatud lastelaulud täna üldse kõlavad? Kas nad on piisavalt head, et neist ühehäälsetest laulukestest saaks kirjutada koorimuusikat lastele?

Ja just siin saigi alguse palju tõsisem töö kui algselt plaanitud: Leelo Tungal võeti appi sõnu täiustama, Tauno Aints orkestreerima. Ühehäälsetest lihtsatest ja lõbusatest lööklauludest tuli vormida koorimuusika mitmehäälsetele lastekooridele. Oma õla panid alla tänased uue põlvkonna tippmuusikud nagu venda-õde Kitsed, Mihkel Poll, Heiko Remmel ja paljud teised. Täiuslikkust taga nõudev Pärt ise pühendas kogu protessi vältel plaadi valmimisele kümmekond pikka tööpäeva, pannes paika iga noodi ja valvates nii muusika salvestamise kui ka Eesti Raadio laululaste hilisema sisselaulmise juures. Ja mõistagi oli kogu protsessi suureks toeks Pärdi keskus.

 

wp1efc3c46_01_06

Kadri Hunt
Foto: Õhtuleht/Scanpix, Stanislav Moshkov

15 laulu, noodid ja fonogrammid

Kadri Hundi sõnul on nüüseks töö tehtud ja juba on kuuludused Pärdi lastemuusika plaadi
salvestamisest jõudnud ka välisriikidesse. On juba tulnud ka kontserdisoove. Kuid enne tuleb plaat
 Eestis ära esitleda. Tegelikult on see aga palju enamat kui tavaline plaat: lisaks viieteistkümnele hoolikalt välja valitud ja kaasajastatud Pärdi lastelaulule näevad ühe soojaga ilmavalgust ka noodid kooridele ning fonogrammid väiksemaid laseteaedu-koole silmas pidades. Eraldi valmivad ka saksa- ja inglisekeelsed noodid, mida hakatakse turustama üle maailma.

Kuid kas Pärdi lastemuusikas on ka midagi erilist, mis võiks jääda kõrvus vääriliselt kõlama, sama vääriliselt kui helilooja suurteosed? „Pärdi lastelaulud on nostalgilised ja lihtsad, kuid samas ka värsked tänu uuele seadele,“ usub Pärdi lastelaulude plaadi kunstiline juht Kadri Hunt. „Kui tänapäeval kirjutatakse lastelaule sageli liiga keeruliseks, isegi kunstlikuks, siis Pärdi lihtsas võtmes tulevad nii tekst kui sõnum paremini välja.“

Kuidas Eesti ja maailma lapsed neid lugusid vastu võtavad, selgub juba selle aastanumbri sees.