Veljo Tormis seljatas 85. juubeli eel Austraalia plagiaadimeistri

‹ Juuli 2015
Veljo Tormis 2014. aasta laulupeol ”Aja puudutus. Puudutuse aeg” Foto: Õhtuleht/Scanpix, Teet Malsroos

Veljo Tormis 2014. aasta laulupeol ”Aja puudutus. Puudutuse aeg”
Foto: Õhtuleht/Scanpix, Teet Malsroos

Oma 85. juubeli eelõhtul võib vaieldamatult Eesti suurimate heliloojate hulka kuuluv Veljo Tormis tunda rõõmu väikese, aga üliolulise sünnipäevakingi üle. Nimelt on just neil päevil jõudnud lõpule vaidlus Austraalia päritolu helilooja Mark Bradshaw’ga, kes jäi vahele Tormise sugestiivse rahvalauluseade „Kust tunnen oma koduje” kasutamisega oma heliloomingus, mis kõlas populaarse ja mitmeid auhindu noppinud kuueosalises TV mini-krimisarjas „Top of The Lake“.

BBC tellimusel toodetud filmi produtsentidega kohtuvälisele kokkuleppele jõudnud Tormis sai õiguse osale filmi autoritasudest, ligi aasta kestnud keerulise juriidilise vaidluse aitasid Tormise jaoks juubelikingiks vormistada advokaadibüroo VARUL koostöös kolleegidega Londonist, Mati Kaalep, Eesti Autorite Ühing ja mitmed Tormise loomingu austajad Eestis ja Inglismaal. Protsessi õiguslikku poolt vedanud Mati Kaalep möönis kokkuvõtvalt: „See oli tõepoolest päris visa ja järjekindel tegevus, teenitud tulemus ning oluline töövõit.”

Õnnelikult lõppenud plagiaadilugu sai alguse sellest, et muusik Ants Johanson, kes hõimluse tõttu Tormisega (Johansonid on Lea Tormise õelapsed) tunneb vanameistri loomingut keskmisest ehk rohkem, juhtus 2014. aasta veebruaris Soome televisioonist nägema 2013. aastal toodetud filmi „Top of The Lake“ treilerit, millest jäi kõrvu üllatavalt tuttavlik motiiv. Veidi meenutades, tundis Johanson selles ära Tormise rahvalauluseade. Hilisem võrdlus näitas, et treileris kasutatud filmimuusikas oli Tormiselt „laenatud“. Viis, helistik, instrument ja isegi tempo kattusid. Aga filmi andmetes ei olnud viidatud Veljo Tormisele ega Eesti rahvalaulule. Eesti Autorite Ühinguga suheldes selgus, et juba 2013. aasta maikuus oli helilooja Sander Saarmets (kes töötles sama teost kogumiku “Laulu jäävuse seadus” jaoks) sarnase teatega autorite ühingu poole pöördunud. Tormisega kohtumise järel asuski EAÜ taas Austraalia vastava sõsarühinguga suhtlema ning aitas ka tasuda kohtu jaoks vajaliku tunnustatud Briti muusikaeksperdi ekspertiisi eest. Oma arvamused lisasid ka Ants Johanson, Erki-Sven Tüür ja Arvo Pärt.

Nagu asjaosalised ise on kinnitanud, tuleb ette ka kõige tuntumate heliloojate loomingu loata kasutamist. Korduvalt olla seda juhtunud ka Pärdiga. Kuid tavaliselt (kui seda ümbritsevas muusikavoos üldse märgatakse) on tõestamine äärmiselt keeruline ja välisriigis kohtuskäimine rahaliselt pigem ebamõistlik. Siin aga oli noor Austraalia helilooja Mark Bradshaw filmitreileri jaoks muusika kirjutamisel ilmselgelt liigselt kiirustanud ja nii sattusid Tormise Eesti rahvalauluseade algustaktid filmi peale täiesti autentselt. Ka mitmetes teistes seriaali muusikalõikudes tundsid eksperdid ära sama teose, kuid seal oli Bradshaw teemat enam arendanud, mistõttu oli plagiaatsust pigem võimatu tõestada.

Ants Johanson poleks ehk söandanudki asja suure kella külge panna, kui tal poleks olnud lähedast seost Tormisega ja lapselikku tänuvõlatunnet. Oli ju Veljo väga sageli ka nende peret oma viimse ruutsentimeetrini täistopitud Zaporožetsi ja hiljem zootehniku-villisega maale sõidutanud. Ja kõik need kümned teised eredad mälestused… Johanson ütleb, et nüüd oli tal omakorda võimalik Veljot toetada. „Lisaks on ta minu jaoks ka rahvamuusika suurkuju – olen varemgi öelnud, et regilaul ei jõudnud me vendadeni mitte rahvalaulikutelt, vaid Tormise rahvalaulutöötluste, st akadeemilise muusika kaudu,“ lausub ta.

Kui alguses ajas Bradshaw plagiaadijutule sõrad vastu, kinnitades samas, et on „Tormise austaja ning loodab, et too väga ei pahanda“, siis pärast põhjalike ekspertide arvamustega tutvumist, mis ei jätnud mingit kahtlust, et vähemalt osaliselt oli tegu Tormise kopeerimisega, leidsid filmi tootjafirma, helilooja ja tellija, et targem on asjaga mitte kohtusse minna. Ning käsi ulatati kohtuväliseks kokkuleppeks. Lepingu detailid jäävad poolte vahele, kuid sellega määratakse Tormis autoritasude saajate hulka ja helilooja nimi filmi tulevaste koopiate tiitritesse. Nagu ka see, et tegu on Eesti rahvalaulu seadega.

Johanson möönab, et nii tema kui Tormise jaoks oli küsimus mitte rahas, vaid põhimõttes. „Nii lihtsalt ei tohi teha. Ei meie ühe kõige olulisema heliloojaga, ei meie rahvamuusikaga. Isegi kui muusikatööstuses peetakse tavaliseks, et luba küsimata või allikat märkimata kasutatakse mõne rahvakillu „eksootilist” laulu või lauliku häält..” Aga et kalliks kohtuteeks Austraalias või Inglismaal poleks eestlastel olnud niikuinii piisavalt vahendeid, on kohtuväline kokkulepe teenekale heliloojale suurepäraseks sünnipäevakingiks.