Skulptorid võitlevad Wikipedia lobitöö vastu

‹ Juuli 2016

 Üks kuumimaid vaidlusteemasid Euroopa autoriõiguste vallas on hetkel nn panoraamivabaduse erandi piiramine. Nimelt on kümneid miljardeid eurosi väärt digigigant Wikipedia esitanud väljakutse seni kehtinud korrale, mis annab avalikkusele õiguse kasutada avalikus ruumis eksponeeritud nn panoraamsete hoonete ja skulptuuride pilte tasuta vaid juhul, kui neid ei kasutata ärilisel eesmärgil või kui antud kujutis moodustab reprodutseeritud foto põhimotiivi. Wikipedia soovib nimelt uue korra seadustamist üle-Euroopaliselt, et sellega võtta nn panoraam-teoste omanikelt õigused oma loodud teoste kasutamist keelata ja nende eest raha küsida.

Et seda vaidlust mõista, tuleks aru saada kahest asjast. Esiteks, et panoraamivabadus on vabadus, mis võimaldab pildistada või luua uusi pilte avalikus kohas asuvatest hoonetest ja skulptuuridest, ning neid avaldada ilma, et selleks teoste autoritelt luba küsida. Erandina on mitmetes riikides, sh Eestis sätestatud, et vabadus kujutisi levitada kehtib üksnes mitteärilisel eesmärgil. Teiseks: nii Eesti kui teiste riikide arhitektidele ja skulptoritele on antud erand võimaldanud juba palju aastaid saada oma tööde kasutamise eest raha. Neid kordi, mil skulptorilt-arhitektilt vastavat luba vajatakse-palutakse, on päris palju. Ja need, kes küsivad, ei avalda neid Facebookis, vaid kasutavad näiteks raamatute väljaandmisel kaanefotona.

Ja nüüd siis on teatud ringkondades tärganud soov erandid välistada ja kõik kõigile tasuta kasutamiseks pakkuda ning autoritelt täiendav teenimisvõimalus ära lõigata. Tegelikult on vaidlus kestnud juba mitu kuud. Ühelt poolt Wikipedia, kes toob oma argumendina lauale soovi tagada, et erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid ei kohaldaks autoriõigusi erinevalt, seades sellega ohtu panoraamteoste lihtsa eksponeerimise blogides, sotsiaalmeedias, jm. Teiselt poolt autorid, kes ei saa aru, miks tuleks ärimeestele võõra sisu pealt teenimine muuta kergeks ja vabaks.

Kui Wikipedia argumentatsiooni vundament rajaneb justkui hirmule, et mõni riik võib hakata näiteks Wikipedias või mõnes reisiblogis keelama kaasajal autoriõigustega kaitstud eiffeli tornide, raekodade, peeter suurte jt skulptuuride vms kasutamist autoriõigustele viidates, näib ju kõik aus ja õiglane. Jah, tõepoolest poleks ju ilus kui Tallinna Linnahalli planeerinud arhitekt Raine Karp seaks nõude, et Linnahalli kujutiste kasutamine reisiblogides on keelatud ja võimalik vaid temalt vastava loa taotlemisel.

Kuid tegelikkuses on see probleem kunstlikult tekitatud. Sest juba täna lubavad Euroopa riigid, sealhulgas Eestis, pildistada ja sotsiaalmeedias vm jagada erinevaid kujutava kunsti objekte. Arhitektid ja skulptorid, kes nende objektide taga seisavad, pole Eestis kunagi hagenud ühtegi inimest, blogi ega meediat. Kuigi nende loomingut kasutatakse igapäevaselt siin-seal. Nad ei ole väiklased ega omakasu peal väljas.

Järeldagem, et Wikipedia huvi on siiski mujal. Selleks võib vabalt osutuda soov minna oma töös mööda miljonitest tüütutest kooskõlastamisvajadustest ja säästa raha juhul, kui organisatsioon sooviks oma ärimudelis hakata teenima raha erinevate nn muuseumilaadsete veebikeskkondade tekitamisest, entsiklopeediate kirjastamisest, jm, mille oluliseks sisukomponendiks just paljud panoraamsed kujutava kunsti teosed.

Pole ime, et Eesti skulptorid Mati Karmin ja Tiiu Kirsipuu võtsid eesmärgiks antud teemal ka endise Eesti peaministri, tänase eurovoliniku Andrus Ansipi jutule pääseda. Väga karmilt ja kategooriliselt on kogu teema osas autorite eest võitlemas nii Euroopa autorite ja heliloojate ühinguid esindav GESAC (European Grouping of Societies of Authors and Composers) kui Euroopa kujutava kunsti teoste autoreid esindav organisatsioon EVA (European Visual Artists).

Skulptor Mati Karmin oma skulptuuri «Kaks südant» pidulikul avamisel 2015. aasta juunis. Foto: Scnpix/Postimees Fotograaf: Jaanus Lensment

Skulptor Mati Karmin oma skulptuuri «Kaks südant» pidulikul avamisel 2015. aasta juunis. Foto: Scnpix/Postimees Fotograaf: Jaanus Lensment

Väärib märkimist, et arhitektide ja skulptorite püüdlusi toetab ka EAÜ, kinnitades, et autoriõiguse seaduse paragrahv 20 ei ole vananenud ega vaja kaasajastamist viisil, mida igatseb Wikipedia. Vastavasisulise seisukoha on EAÜ saatnud tänavu aprillis ka EV Justiitsministeeriumile. 

Paraku on raske öelda, kas ja kuidas võitlus lõppeb. Sest liberaalse Eesti tänase Riigikogu kultuurikomisjon arutas sama teemat juunikuus ja leidis, et digiajastul tuleks pigem anda kasutajatele rohkem vabadusi ja jätta autoritele vähem õigusi.