Aapo Ilvese pool palka tuleb autoritasudest

‹ Juuni 2013

Aapo Ilves on mees, kelle loomingut teab vist iga eestlane. Kuid nii on see olnud vaid vähem kui 10 aastat, mil Võromaa pärapõrgus elutsev luuletaja ja laulumeister sai valmis oma esimese hiti, millega kenad neiukesed laulsid kohaliku Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis võrokeelset „Tii“-d.

Tänaseks on hea vaistuga sõnasepast Aapol ette näidata juba üle 80 estraadipala, 18 koorilaulu ja lisaks veel kümnelaulu kantaat. Ning isegi ooper. Aapo ei salga, et muusikasse kirjutatud sõnad on talle kena sissetulekuallikas. Nii umbes poole oma elatisest saab ta autoritasudest! Pole siis ime, et Aapo Eesti Autorite Ühingu juhti Kalev Rattust ikka siin-seal naljatades oma leivaisaks nimetab.

„Mul on päris hea taju, hea nina hittide peale,“ viitab Aapo oma pikale ja edukale loometööle. „Kuid ega raha pole ka vähetähtis.“ Siiski, endale ja Singer Vingerile on ta ikka ja alati nõus lugusid ka tasuta kirjutama, mis siis, et Singer Vinger ikka maksta eelistab.

Eriti viljakas koostöö on Aapol olnud Tanel Padari ja Ott Leplandiga. Laule „Kuu on Päike“, „Võta Aega“, „Süte Peal Sulanud Jää“ ja „Kuula“ teab küll iga eestlane. Tema konto on muljetavaldav ka statistiliselt: kaks Eesti eurolaulu, kaks R2 aastahitti, kaks lugu, mis on olnud raadiolistides aasta enimmängitud lood.

Aapo ei hiilga just tagasihoidlikkusega, kui kinnitab, et tema elulooliste andmetega sööks ta juba mõnes suuremas kultuuriruumis ammu kulbiga kalamarja, kuid ega ka seto, võro ja eesti keeles kirjutades nälga jää.

Uurisime Aapolt, kuidas hitid sünnivad ja kas selleks on tal mõni oma retsept.

Aapo: „Tavaliselt onn nii, et minu poolde pöördutakse mingi sooviga. Et sellele ise kaasa aidata, olen aeg-ajalt mõnele muusikule lõõpides vihjanud, et kas teeme ka koos midagi vinget. Peagi otsitaksegi mind üles.

Hiti puhul on mõte alati sekundaarne, kõige tähtsam on, et väike tüdruk suvalise kaubanduskeskuse parklas suudaks seda pärast esmakordset kuulmist järgi laulda.

Oma ideid saan lihtsalt lahtise pilguga maailmas ringi vaadates ja diktofoni kaasas kandes. Diktofonile loen keskmiselt ühe uue mõtte päevas, mida pärast rakendada.

Õnnestunud poplüürika tehniliseks analüüsiks soovitan sukelduda karaokeplaatidesse. Seal süsteemis on kõik hästi õnnestunud lood, olgu nad või täielik ila.“

aapo2

Aapo Ilves
Allikas: wikipedia
Foto: Aapo Ilves

Aapo Ilves on ehk oma otsekohesuse ja tahumatusega jätnud osadele inimestele piipuimeva ja päevast päeva õlut tinistava boheemlase mulje. Kuid see on petlik. Tegelikult töötab ta sihikindlalt oma uute projektide kallal sisuliselt 24/7. „Aju väljalülitamine on keeruline ja tervistkahjustav. Teen tööd ja puhkan samaegselt kogu aeg,“ räägib ta. „Tavaliselt on ka reisidel alati arvuti kaasas. Näiteks eelmisel aastal tegin sõnad Estonia ooperile Prints ja Kerjus, kokku 60 lk. Selleks, et Mark Twain lauldavaks muuta, tõusin 4-5 kuud järjest igal hommikul väga vara, läksin magama hilja õhtul ja käisin kodust väljas vaid poes.“

Aapo kurdab, et sel aastal ongi ta oma töögraafikust veidi maha jäänud: näiteks juunikuuks on tema osalusautorlusega ilmunud vaid viis raadiosinglit, millest kaks jõudnud ka Elmari raadio TOPi. Suurima aja võtab hetkel Ameerika-eestlaste laulupeole vahetekstide kirjutamine, laua peal ootavad oma järge muusikal, filmistsenaarium ja ports estraadipalu. Lõpusirgel on ka võrokeelne autoriplaat.