Miks 5700 loomeinimest riigi vastu kohtusse läksid?

‹ Juuni 2013

Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), esindades ühtekokku ligi 5700 loomeinimest, andsid juba 18. veebruaril Tallinna Halduskohtusse sisse kaebuse, milles soovivad tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks hetkel kehtiva, kuid sisult aegunud salvestusseadmete- ja kandjate nimekirja, mille alusel arvestab riik autoritele kompensatsiooni nende loomingureprodutseerimise tõttu saamata jäänud tulu eest. Ühtlasi nõuavad organisatsioonid riigilt kahjuhüvitist aastatel 2010-2012 tekitatud kahju eest summas 541 708 eurot.

Kalev Rattus: „Iga autori ja pillimehe looming on püha ja kaitstud autoriõigustega. See tähendab, et igaüks, kes meie loomingut kasutab, peab omama selleks seaduslikku õigust. Kui inimene ostab poest plaadi, siis on autoritasud juba sinna sisse arvatud, kui aga inimene kopeerib kellegi teise plaadi või helifaili ja levitab seda, siis arusaadavalt on kahjukannatajateks autorid ja esitajad, kelle võimalused ametlikust plaadimüügist tulu teenida, vähenevad kordades.“

Rattus märkis, et kuigi meie riik on juba paljude aastate eest võtnud autoritelt, esitajatelt ja fonogrammitootjatelt ära meie õigused koguda tasu ka salvestusseadmetega kopeeritud salvestuste pealt ja lubanud need õigused kompenseerida õiglaselt läbi salvestusseadmete ja andmekandjate maksustamise nn tühja kasseti tasuga, näitavad täna kehtivad õigusaktid, et tegelikku huvi autoritele õiglast kompensatsiooni pakkuda siiski pole. „Analoogseadmeid- ja andmekandjaid, millelt tasu arvestatakse, enam sisuliselt ei müüda ning loomeinimestele makstav kompensatsioon on viimastel aastatel vähenenud ca 50% võrra igal aastal. Kui veel 2007. aastal laekus kompensatsioonina üle 4 miljoni krooni, siis 2012 aastal laekus jaotusfondi napilt üle 10 000 euro ehk 25 korda vähem.“

Kuna nii EAÜ, EFÜ kui EEL on viimastel aastatel juhtinud antud probleemile Vabariigi Valitsuse, kultuuriministeeriumi ja justiitsministeeriumi tähelepanu nii kirjalikult kui suuliselt, ometigi pole peale korduvalt jagatud lubaduste midagi ette võetud. „Me saame aru, et digiseadmete ja –andmekandjate lisamine maksustavate seamete loetellu on poliitiliselt ebepopulaarne otsus, kuid samamoodi ei kavatse ka 5700 Eesti loomeinimest endilt ära võetud õiguste tegelikku kompenseerimata jätmist niisama veel 10 aastat pealt vaadata,“ märkis Rattus. „ Kas siis tõesti on maaletooja hinnalt küsitav 3% kompensatsiooni loomeinimestele, kellel jääb isiklike salvestuste tegemise lubamise tõttu võib-olla müümata tuhatkond heliplaati, ebaõiglaselt suur tasu?”

Tänase päeva seisuga pole loomeinimeste kaebus veel kohtus arutlusele tulnud, kuna Vabariigi Valitsus üritab kaebuse suunata endalt teistele ametkondadele ning taotleb ka kaebuse jagamist erinevateks väiksemateks vaidlusteks, möönis Rattus.

Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), esindades ühtekokku ligi 5700 loomeinimest, andsid juba 18. veebruaril Tallinna Halduskohtusse sisse kaebuse, milles soovivad tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks hetkel kehtiva, kuid sisult aegunud salvestusseadmete- ja kandjate nimekirja, mille alusel arvestab riik autoritele kompensatsiooni nende loomingureprodutseerimise tõttu saamata jäänud tulu eest. Ühtlasi nõuavad organisatsioonid riigilt kahjuhüvitist aastatel 2010-2012 tekitatud kahju eest summas 541 708 eurot.

Kalev Rattus: „Iga autori ja pillimehe looming on püha ja kaitstud autoriõigustega. See tähendab, et igaüks, kes meie loomingut kasutab, peab omama selleks seaduslikku õigust. Kui inimene ostab poest plaadi, siis on autoritasud juba sinna sisse arvatud, kui aga inimene kopeerib kellegi teise plaadi või helifaili ja levitab seda, siis arusaadavalt on kahjukannatajateks autorid ja esitajad, kelle võimalused ametlikust plaadimüügist tulu teenida, vähenevad kordades.“

Rattus märkis, et kuigi meie riik on juba paljude aastate eest võtnud autoritelt, esitajatelt ja fonogrammitootjatelt ära meie õigused koguda tasu ka salvestusseadmetega kopeeritud salvestuste pealt ja lubanud need õigused kompenseerida õiglaselt läbi salvestusseadmete ja andmekandjate maksustamise nn tühja kasseti tasuga, näitavad täna kehtivad õigusaktid, et tegelikku huvi autoritele õiglast kompensatsiooni pakkuda siiski pole. „Analoogseadmeid- ja andmekandjaid, millelt tasu arvestatakse, enam sisuliselt ei müüda ning loomeinimestele makstav kompensatsioon on viimastel aastatel vähenenud ca 50% võrra igal aastal. Kui veel 2007. aastal laekus kompensatsioonina üle 4 miljoni krooni, siis 2012 aastal laekus jaotusfondi napilt üle 10 000 euro ehk 25 korda vähem.“

Kuna nii EAÜ, EFÜ kui EEL on viimastel aastatel juhtinud antud probleemile Vabariigi Valitsuse, kultuuriministeeriumi ja justiitsministeeriumi tähelepanu nii kirjalikult kui suuliselt, ometigi pole peale korduvalt jagatud lubaduste midagi ette võetud. „Me saame aru, et digiseadmete ja –andmekandjate lisamine maksustavate seamete loetellu on poliitiliselt ebepopulaarne otsus, kuid samamoodi ei kavatse ka 5700 Eesti loomeinimest endilt ära võetud õiguste tegelikku kompenseerimata jätmist niisama veel 10 aastat pealt vaadata,“ märkis Rattus. „ Kas siis tõesti on maaletooja hinnalt küsitav 3% kompensatsiooni loomeinimestele, kellel jääb isiklike salvestuste tegemise lubamise tõttu võib-olla müümata tuhatkond heliplaati, ebaõiglaselt suur tasu?”

Tänase päeva seisuga pole loomeinimeste kaebus veel kohtus arutlusele tulnud, kuna Vabariigi Valitsus üritab kaebuse suunata endalt teistele ametkondadele ning taotleb ka kaebuse jagamist erinevateks väiksemateks vaidlusteks, möönis Rattus.