EAÜ25: “Vanaisa jälgedes”

‹ Märts 2017

Mikk Targo, juhatuse esimees

Vahetult enne EAÜ asutamist olin just ühe suure Moskvas kokkupandud rahvusvahelise projekti raames, kus koostööd tegid kümme parimat endise nõukogude liidu muusikakirjutajat, käinud ka USA-s sealses suures autorikaitse ühingus BMI. Tegu oli tollal meie jaoks väga erakordse kogemusega ja seal saime ka ilmselt esimeste seas kogu endisest Nõukogu Liidust lähemalt nuusutada, mismoodi Ameerikas autoriõiguste kaitsega tegeldakse. Isegi koolitus tehti. See oli üsna erinev meie nõukaaegsest kogemusest.

Kui siis hakati EAÜ-d moodustama, arvati ilmselt Kultuuriministeeriumis, et kõige paremini sobib selle etteotsa just inimene, kellel on olemas mingi arusaamine läänemaailma mudelist. Nii tehtigi mulle see ettepanek. Tegevkaader tuli üle VAAPist (NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri Eesti Vabariiklik Osakond). Mäletan, et tol ajal sai ministeeriumi ette veel tasuta parkida.

Mitme aasta pärast tuli mulle suure üllatusena välja, et ka minu emapoolne vanaisa Riho Päts oli olnud esimese Eesti-aegse autorikaitse ühingu (AKÜ) asutaja. Kuna vahepeal oli olnud teine riigikord ja nõukogude ajal olid õiguste kaitsjad koondunud VAAPi, siis ei olnud mul sellest päris esimesest asutusest mingit infot. Olin oma vanaisaga küll lähedane, kuid piisavalt väike selleks, et muusika või autorite teemal vestelda.