Eesti Autorite Ühing

Mitte mina ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab mind.

Looming peaks olema loomulik. Loomiseks tuleb loodavat oodata, leituga töötada ja lasta sel saada omaseks - loomulikuks ja loomust peegeldavaks.

Olen aeglase arenguga – mul kulus ligi pool sajandit selleks, et omandada oskus kuulata vaikust ning loodushääli kui muusikat.

Loomine on üks neist vähestest asjadest siin ilmas, mis on nauditavamad kui joomine.

Muusika kirjutamine seostub minu jaoks enese sisemise korrastamise ja mõistmisega, läbi selle ka maailma kogemise ja mõtestamisega.

Muusika on kõige ohutum viis lendamiseks!

Muusika võimaldab mul lennata teistesse maailmadesse lähedal ja kaugel - maagilistesse paikadesse, mis lubavad palju. Sellises seisundis tekib väga isiklik ja erilist laadi energia, milles kuulaja on lahkesti oodatud kaasa lendama.

Kui ei oleks sisemist sundlust ja naudingut muusika loomisest, jätaks eetri vabaks ja naudiks vaikust. Läbi muusika ma kasvan ja arenen.

Muusika algabki sealt, kus sõnad lõpevad.

Muusika on saladuslik helide universum; olles oma partituuridega sinna teatud energeetilise kogumi ehk "planeedi" loonud, tahan seda jätkuvalt uute eluvormidega rikastada. Lõppude lõpuks on see teekond valguse poole.