Kui soovid kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid, sõlmi leping EAÜ-ga!

Erakopeerimise tasu KKK

Mis on erakopeerimise tasu ja miks seda tasuma peab?

Autoriõigus annab õiguste omajale (nt autorile) ainuõiguse lubada ja keelata oma teoste kasutamist teistel isikutel, sh teoste reprodutseerimist (kopeerimist). Samas on üldsuse huvides ainuõigusi teatud juhtudel piiratud. Näiteks Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiv lubab liikmesriikidel piirata seda kopeerimisõigust, lubades füüsilistel isikutel teha mistahes kandjal koopiaid isiklikuks tarbeks. Kui Euroopa Liidu liikmesriik võimaldab sellist vaba kasutust (nt nagu Eesti), lasub liikmeriigil kohustus korraldada õiglase hüvitise kogumine ja jagamine õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestusseadmete ja -kandjate, mida kasutatakse erakopeerimiseks, pealt.

Autoriõiguse seaduse § 26 alusel ongi Eesti Vabariik piiranud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ning filmi esmasalvestuse tootjate õigusi (nt lubada või keelata koopia tegemist) ning loonud eraisikutele võimaluse teha isikliku kasutamise otstarbel fonogrammidest või filmidest koopiaid. Õiguste piiramisega peab kaasnema hüvitis, mida kogutaksegi erakopeerimise tasuna.

Erakopeerimise tasu on hüvitis autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ning filmi esmasalvestuse tootjatele kompenseerimaks neile saamata jäänud tulu selle eest, et füüsilistel isikutel on Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt õigus teha audiovisuaalsest teosest või teose helisalvestisest koopiaid isikliku kasutamise eesmärgil. Kogutav tasu peab tagama õiguste valdajatele õiglase hüvitise loomingu sellise kasutamise eest. Et tasu ei peaks koguma igalt lõppkasutajalt, iga kopeerimise eest eraldi, kogutakse tasu salvestusseadmetelt ja -kandjatelt, mida filmide, muusika jm sisu kopeerimiseks enamasti kasutatakse. Tasu maksavad salvestusseadmete ja -kandjate tootjad ja maaletoojad, kes lisavad selle ühekordselt toote müügihinnale.

Selline süsteem on Eestis kehtinud juba 1996. aastast, kuid senini on tasu kogutud salvestuseta VHS ja audiokassettidelt ning muudelt andmekandjatelt või salvestusseadmetelt, mida praktikas enam ei kasutata. Olukord, kus tasu sai koguda üksnes analoogseadmetelt ja -kandjatelt, on viinud kogutava tasu vähenemiseni sellisel määral, et alates aastast 2014 ei ole õiguste omajad hüvitist saanud. Seda põhjusel, et Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt erakopeerimise tasu kogutakse, oli muutmata alates 2006. aastast, mistõttu 1. aprillini 2021. a kehtinud süsteem ei arvestanud enam tarbijakäitumises toimunud muutusega ning sellega, milliseid salvestusseadmeid ja andmekandjaid muusika ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks tegelikult kasutatakse.

 

Kuidas hakatakse tasu koguma ja kellel tasu maksmise kohustus lasub?

Vastavalt autoriõiguse seaduse §-le 27 lasub erakopeerimise tasu maksmise kohustus:

  • kauba importijal või isikul, kes toob Euroopa Liidu liikmesriikidest kaupa Eestisse. Sellisel juhul arvestatakse erakopeerimise tasu salvestusseadmete ja -kandjate maaletoomise hetkel;
  • salvestusseadmete ja -vahendite tootjal, kui tootmine toimub Eestis. Sellisel juhul arvestatakse erakopeerimise tasu toote valmimise hetkel.

Müüja maksab tasu vaid juhul, kui tootja, importija või kauba maaletooja ei ole tasu maksnud. Sellisel juhul on müüjal õigus tasu kauba tootjalt, importijalt või maaletoojalt tagasi nõuda. Kui edasimüüja saab kauba maaletoojalt, siis peaks ta veenduma, et Vabariigi Valitsuse määruses loetletud kaupadelt on tasu makstud.

Justiitsministri käskkirja alusel on aastatel 2021-2023 erakopeerimise tasu kogujaks määratud Eesti Autorite Ühing (EAÜ). Importija või isik, kes toob Euroopa Liidu liikmesriikidest kaupa Eestisse, või tootja teavitab EAÜ-d salvestusseadmete ja -kandjate kogusest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel) neli korda aastas:

  • I kv järel hiljemalt 20. aprilliks;
  • II kv järel hiljemalt 20. juuliks;
  • III kv järel hiljemalt 20. oktoobriks; ja
  • IV kv järel hiljemalt 20. jaanuariks.

EAÜ koostab ja edastab teavituses esitatud andmete alusel arve, mille maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 21 kalendripäeva arve esitamisest.

EAÜ-l on seaduse alusel õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt kõiki tasu kogumiseks vajalikke andmeid.

Juhime tähelepanu, et kui kohustatud isik viivitab erakopeerimise tasu maksmisega, on ta kohustatud tasuma võlgnetavalt tasult tasu kogujale viivist võlaõigusseaduse § 113 1. lõike teises lauses sätestatud määras arvates tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 50% võlgnetavast tasust. Kui kohustatud isik ei esita tasu kogujale tema poolt toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta andmeid, mis on vajalikud tasu suuruse kindlaksmääramiseks, arvestatakse maksmata tasult viivist arvates sellele päevale järgnevast päevast, millal vastavad andmed oleks tulnud esitada.

 

Kas tasu tuleb arvetel eraldi välja tuua ning kas see kuulub maksustatava käibe hulka?

Erakopeerimise tasu ei ole maks. See on kauba väärtuse komponent ja seetõttu ei pea müüja seda tasu ostjale esitataval arvel eraldi reana välja tooma.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kuna erakopeerimise tasu on kliendile võõrandatava kauba maksustatava väärtuse üks osa, siis kuulub see samuti käibemaksuga maksustamisele.

 

Milliste dokumentidega tuleb tõestada tasu arvestamise kohustust - kas tüki arvestust peaks tõendama?

EAÜ-l on õigus nõuda tasu arvestuse aluseks olevaid dokumente. Impordi puhul on tasu arvestamist tõendavaks dokumendiks kaubaarved, mis sisaldavad arve numbrit, saatjat ja saajat, tarnetingimust, valuuta tähist ning kauba väärtust, kogust ja nimetust.

Intrastati aruannete andmeväljadest on EAÜ-le olulised KN (kombineeritud nomenklatuuri) kaubakood ja kauba kogus.

Esitatud andmed on konfidentsiaalsed ning tasu kogujal (s.o EAÜ ajavahemikus 2021-2023) on õigus neid kasutada või avaldada ainult seoses tasu kogumisega.

 

Kas riiki sisse toodud või tollilattu soetatud salvestusseadmed ja -kandjad tuleb ka tasustada?

Tollilattu saabunud kaubale erakopeerimise tasu ei kohaldu. Tasu arvestatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel. Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatakse liiduväline kaup, mis on mõeldud Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks Euroopa Liidu tolliterritooriumil.

 

Enne 1. märtsi 2021 võib olla sõlmitud väga pikaajalisi tarnelepinguid - kas need tarned jäävad tasu arvestusest välja?

Erandina üldreeglist ei pea maaletooja salvestusseadmeid või -kandjaid aruandes kajastama ja erakopeerimise tasu maksma juhul, kui ta impordib salvestusseadmeid juriidilisele isikule, kes on nimetatud salvestusseadmete või -kandjate lõppkasutajaks ning kellega on hankeleping sõlmitud enne 1 märtsi 2021. a, juhul kui salvestusseadmete ja -kandjate maaletoomine toimub hiljemalt 30. juuniks 2021. a. Selle ajavahemiku jooksul on maaletoojal võimalik oma lepingupartnereid seadusemuudatustest teavitada ja lepingutes vajalikud muudatused sisse viia. Pärast 30. juunit 2021. a sisaldavad kõik tarned erakopeerimise tasu.

 

Kaubakoodi põhine arvestus on väga koormav, kas olete ette näinud ka lihtsustatud variante?

Hetkel käimasolevate konsultatsioonide käigus üritab EAÜ leida 2021. a aprilli jooksul lahendust, mis tagab ühelt poolt tõhusa järelevalve süsteemi ning teiselt poolt ettevõtjate jaoks suhteliselt lihtsa raporteerimise kohustuse täitmise.

Seejuures maaletoojatel, kes on käibemaksukohustuslased, on nii Intrastati kui ka Ekstrastati aruannete esitamise kohustus, mistõttu nendes kohustuslikud andmeväljad on ettevõtjatel olemas. KN kaubakoodide põhine arvestus võimaldaks klassifitseerida ja sorteerida salvestusseadmed ja -kandjad tooterühmade alusel ja hiljem EAÜ andmebaasist vastavaid kokkuvõtteid saada. Samuti annaks see EAÜ-le järelevalve teostamiseks võimaluse võrrelda EAÜ-le edastatud andmeid Statistikaameti väliskaubanduse andmetega.

 

Juriidilistel isikutel on õigus tasu tagasi küsida, kui seadet kasutatakse põhikirjaliseks tegevuseks, mis on väga lai mõiste. Kas see sisaldab renditegevust või ettevõtte omatarvet?

Autoriõiguse seaduse kohaselt ei ole ettevõtjatel õigust alati salvestusseadmelt ja -kandjalt makstud erakopeerimise tasu tagasi nõuda, see on võimalik ainult siis, kui salvestusseadet või -kandjat kasutatakse põhikirjalise tegevuse raames. Autoriõiguse seadus (§ 27 lg 5 p 3) kasutab mõistet „ettevõtja põhikirjaline tegevus“, kuid samas ei defineeri seda. Kehtiv õigus (äriseadustik) ei kohusta ettevõtjaid märkima põhikirja oma tegevusala. Üldlevinud arusaama kohaselt on põhikirjaline tegevus ettevõtja majandustegevus. Äriseadustik kohustab:

  • kõiki ettevõtjaid teavitama äriregistrisse kandmisel oma kavandatud põhitegevusalast, samuti tegevusalade muutumisest äriregistrit, kasutades Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit;
  • äriühingut, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitama lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes, kasutades Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Erakopeerimise tasu tagasinõudmine on seega põhjendatud juhtudel, kui salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse eesmärgil, mis ilmselgelt erineb isiklikuks tarbeks kopeerimisest ning seetõttu on välistatud õiguste omajatele kahju tekkimise võimalikkus. Seega kui ettevõtja on ostnud oma töötajatele nii töö tegemiseks kui ka eraviisiliseks kasutamiseks arvuti või nutitelefoni, mis tähendab, et töötajad ei kasuta arvutit või nutitelefoni üksnes juriidilise isiku põhikirjaliseks tegevuseks (s.t majandustegevuseks), siis sellisel juhul ei ole juriidilisel isikul õigust erakopeerimise tasu tagasi nõuda.“

 

Millal läheb kõigile teadaolevatele erakopeerimise tasuga koormatud seadmete maaletoojatele EAÜ-lt teavituskiri?

Suuremad maaletoojad said kutse osaleda 30 märtsil 2021 a toimuval EAÜ korraldatud veebiarutelul. Infokiri Vabariigi Valitsuse määruse muudatustest on 29. märtsil 2021. a saadetud veel lisaks 30-le ettevõtjale, kelle tegevusalaks on äriregistri andmetel salvestavate toodete hulgimüük. Samuti saatsid Justiitsministeerium ja EAÜ 31. märtsil 2021. a välja saadetud ühise pressiteate erakopeerimise tasu muudatuste jõustumisest.

Lisaks on info erakopeerimise tasu muudatustest kättesaadav ITL-i, Eesti Kaubanduse ja e-kaubanduse Liidu, Äripäeva raamatupidaja.ee portaali, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi veebilehtedel.

 

Kas näidised on ka „omatarve“?

Jah, näidised on omatarve, sest need kuuluvad ettevõttele toote tutvustamiseks ja ei ole eraisikute valduses, millest tulenevalt ei toimu nendega ka õiguste omajate varaliste autoriõiguste rikkumist erakopeerimise kontekstis. Näidiste eest, kuni need on ettevõtte omandis, saab erakopeerimise tasu tagastust küsida, kuid kui näidised hiljem tarbijale maha müüakse, siis tuleb nendelt ikkagi tasu maksta.

 

Kui raporteeritakse import ja eksport samas perioodis, kas siis on makstava ja tagastatava tasu tähtajad samad? Kas impordi ja ekspordi puhul võib raporteerida vahet?

Jah, kui on samas perioodis, siis tasaarveldus tehakse arvel. See tähendab, et ettevõtja saadab EAÜ-le nii impordi kui ka ekspordi kohta aruande ning maksmisele kuulub impordi ja ekspordi vahe.

 

Ärikasutajale edasimüük on ka ettevõtlus - kas selle peab aruandesse lisama?

Jah, peab lisama. Edasimüük ärikasutajale toimub koos erakopeerimise tasuga. Ärikasutajal on õigus tasu hiljem tagasi küsida. Maaletooja ei saa garanteerida, et seadmed on vaid professionaalses kasutuses, sest seda saab kinnitada lõppkasutaja.

 

Kas asendusseadmed on ka erand? Kui näiteks kliendil telefon läheb katki, saab ta remondi ajaks asendusseadme.

Jah, asendusseade läheb erandi alla, kuna klient kasutab seadet lühiajaliselt, ainult seadme remondi ajal, ja hiljem tagastab selle.

 

Kui ettevõte annab rendiseadme teisele äriühingule/eraisikule kasutusse 24 kuuks, kas see on tasust vabastatud?

Tasu maksmisest vabastust ei ole, kuid seaduses nimetatud juhtudel võib tekkida tasu tagasi nõudmise õigus. Kui seade müüakse või renditakse eraisikule kasutuseks, siis sellelt tuleb tasu maksta. Seadmete rentimine äritegevusena ei muuda asjaolu, et lõppkasutajaks on eraisik.

 

Kas erakopeerimise tasu lisandub lisaks Eesti sisesele käibele ka Euroopa Liidu müügile ja ekspordile?

Kui ettevõte ekspordib/müüb kaupa Euroopa Liidu liikmesriikidesse, siis on tal selles osas õigus alates 1. aprillist 2021. a eksporditud toodete eest tasu tagasi nõuda. Selleks tuleb koos impordiaruandega edastada ka ekspordiaruanne, milles on kaubagruppide lõikes näha Eestist välja viidud toodete nimetused, kogused, tollideklaratsiooni/arve number, eksportimise kuupäev ja riik, kuhu kaup on viidud. See aruandevorm tehakse EAÜ kodulehel koos selgitustega kättesaadavaks. Kui ettevõte esitab mõlemad aruanded, kuulub erakopeerimise tasuna tasumisele impordi/ekspordi vahe.

 

Aruandevormide näidised

Koostöös salvestusseadmete ja -vahendite maaletoojatega kinnitasime 29.04.2021 toimunud veebikohtumisel aruandevormide näidised. Samuti lepiti kokku, et II ehk käimasoleva kvartali lõpuni peavad maaletoojad arvestust vastavalt VV määruse § 3 iga vastava rea salvestusseadme ja -kandja tüki kaupa ja aruande lisa täitma ei pea. VV määruses toodud seadmed tähistame ühtsete ERAK (erakopeerimine) koodidega. Alates III kvartalist seame üles IT-lahenduse, millega seome ära EAÜ raamatupidamisprogrammi ja aruandlussüsteemi, mille kohta edastame täpsema teavituse juunis.

EAÜ aruanne eksport
EAÜ aruanne eksport lisa
EAÜ aruanne import tootmine
EAÜ aruanne import lisa
Erakopeerimise tasu tagastamise taotlus maaletooja
Erakopeerimise tasu tagastamise taotlus, juriidiline isik

Lisainformatsioon: Viive Lillemäe, tel 668 43 73 või viive@eau.org.