Eesti Autorite Ühing on ühenduslüli autorite ja teoste kasutajate vahel, mis võimaldab autoritel loomingule keskenduda ja lihtsustab asjaajamist teoste kasutajatega.

Levinuimad küsimused ja vastused

Kas autoriõiguse saamiseks peab teosed EAÜ-s registreerima?
EAÜ liikmeks hakkamine ja EAÜ juures oma teoste registreerimine ei tekita autoriõigusi, kuna autoriõigus teosele tekib teose loomisega ja autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta vastavalt autoriõiguse seadusele mingite formaalsuste täitmist (vt AutÕS § 7). Järelikult pole teose registreerimine, deponeerimine, autoriõiguse kaitse märke või mingi spetsiifilise märgi lisamine absoluutselt vajalik.


EAÜ liikmeks astumine on vabatahtlik. Kui siiski otsustatakse liituda EAÜ-ga, siis tuleb muusikateoste autoril oma teosed EAÜ-s registreerida. Selline registreerimine on EAÜ jaoks tähtis eelkõige seepärast, et see on ainuke infoallikas (ehk n-ö algallikas) muusikateoste kohta täpsete andmete saamiseks ja andmebaasi kandmiseks, mis on omakorda vajalik selleks, et EAÜ suudaks kogutud tasud õigesti jaotada.


Keda saab pidada teose autoriks?
Teose autoriks saab Eesti autoriõiguse seaduse järgi olla füüsiline isik, kes on loonud mis tahes originaalse kirjandus, kunsti või teadusteose, mis on väljendatud mingis objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
Kehtib põhimõte, et isikut, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks ehk presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle autor (vt AutÕS § 29 lg 1).


Kui kaua kehtib autoriõigus?
Autori õiguste kaitse üldine tähtaeg Eestis on autori eluaeg + 70 aastat pärast autori surma. Ühiste autorite puhul arvestatakse 70-aastast tähtaega viimase ühise autori surmast. 70-aastase tähtaja algust arvutatakse alates autori surma-aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.


Autoriõiguse kaitse tähtaja möödumise tagajärg on see, et kõik isikud võivad teost vabalt kasutada. Sellist olukorda iseloomutatakse väljendiga, et teos on „üldises kasutuses“ või „vabas kasutuses“ (inglise keeles public domain).


Kuid autoriõiguse tähtaja möödumine eeldab siiski autorsuse, autori nime, au ja väärikuse ning pealkirja kaitse reeglitest kinnipidamist. See tähendab, et ka vabas kasutuses olevate teoste juures tuleb kindlasti ära nimetada teose pealkiri ja autori nimi.


Kuidas tähistada oma autoriõigusi? Kas võib kasutada märki ©?
Teosel peab olema selgelt näidatud isik, kellele kuuluvad autoriõigused. Vastav märge annab võimalikule teose kasutamisest huvitatud isikule informatsiooni, kelle poole pöörduda teose kasutamisloa saamiseks. Samuti annab vastav märge sõnumi, et teosel on õiguslik kaitse kõigis pakutavates vormides.


Eestis väljaantavatel kirjandusteostel võib sageli tiitellehe pöördel kohata märki ©. Sageli nimetatakse seda märki kaitsemärgiks. Kuid Eesti autoriõiguse seaduse järgi ei ole kohustust ega vajadust seda märki kasutada. 1973. a ühines NSV Liit Ülemaailmse autoriõiguse konventsiooniga (Universal Copyright Convention- UCC), mis sisaldas formaalse nõude varustada teos ©-märgiga. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. aastal kaotas see konventsioon Eesti suhtes kehtivuse. Tänaseks on UCC kaotanud ka oma sisulise tähenduse. Samas jätkavad inimesed selle ©-märgi panemist harjumusest. Seega kui soovitakse, võib jätkuvalt kasutada ©-märki, mille taha tuleks siis kirjutada autoriõiguste omaja nimi.


Kuid võib ka lihtsalt kirjutada: „Autoriõigus: Jüri Kass, 2021“. Sellele võib lisada lühema või pikema hoiatusklausli. Ingliskeelsetes väljaannetes kasutatakse tihti lühikest ja selget All rights reserved märget autoriõiguse omaja nime järel. Eesti keeles võiks kasutada väljendeid: „Kõik õigused on kaitstud“ või „Kõik autoriõigused kuuluvad autorile“.


Autoriõiguse omaja fikseerimist ja vajadusel hoiatusklauslit võib kasutada mis tahes meedias: kirjandusteosel, noodil, plaadiümbrisel, interneti kodulehel jne.


Millised teosed on autoriõigusega kaitstud?
Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Nende mõistete alla mahub väga lai loometeoste ring. Ka autoriõiguse seaduse § 4 lõikes 3 toodud teoste näidisloetelu on ainult illustreeriva tähendusega. Seega kaitstakse kõiki loomeresultaate, kui nad vastavad järgmistele tunnustele:

1) tegemist on originaalse tulemusega. Seda originaalsuse nõuet tõlgendatakse nii, et teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses. Kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, puht-tehniliselt teostatud või kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasoleva teosega. Autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema selgelt tajutavad. Teose väärtus, eesmärk jms kriteeriumid ei ole kaitse saamiseks olulised;


2) teos on loodud kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas. Tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud;


3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis (näiteks audio- või videosalvestis, noot, esitus vms);


4) looming peab olema sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- või taasesitamisseadme) abil. Seega ei saa autoriõigusega kaitsta ideed ehk autori sisemuses eksisteerivat teost või ka teose sisu. Teost kaitstakse läbi selle objektiivse väljendusvormi.


Eesti autoriõiguse seaduse § 4 lõike 6 kohaselt tuleb teose autoriõigusega kaitstust eeldada, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Näiteks sisaldab § 5 otsese loetelu nendest loometulemustest, mida autoriõigusega ei kaitsta. Kui keegi vaidlustab teose autoriõigusega kaitstavuse, väites, et see teos pole originaalne ning kasutab teost autori nõusolekuta, siis lasub just nimelt vaidlustajal endal kohustus tõendada, et teos ei vasta kaitstavuse tunnustele.


Kas peab EAÜ-lt loa saama, kui esitaja esitab mõnel üritusel ainult enda teoseid?
Järelikult on see isik kahes rollis: ta on nii teoste esitaja kui ka teoste autor. Esitajana võib ta ise ürituse korraldajaga esitajatasus jm tingimustes kokku leppida. Kuid kui ta autorina on EAÜ liige, siis tuleb tema teoste avalikuks esitamiseks saada luba EAÜ-lt ehk sõlmida EAÜ-ga vastav litsentsileping ja maksta talle autoritasu läbi EAÜ.


Nimelt loovutab muusikaautor, kes astub EAÜ liikmeks, EAÜ-le oma varalise õiguse lubada ja keelata oma muusikateoste avalikku esitamist ja saada selle eest tasu. Ja seda kõikide oma teoste osas. Kusjuures sellel ajal, kui autor on EAÜ liige, ei saa ta ise oma vastavat õigust teostada (vt AutÕS § 79 lg 5). AutÕS § 79¹ lg 1 punkt 2 lubab EAÜ kui kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks olevatel isikutel ainult ühel juhul ise sõlmida litsentsilepinguid – kui tegemist on mitteärilisel eesmärgil kasutamisega. Selle kohta, millistel tingimustel saavad EAÜ liikmeks olevad autorid ise anda n-ö mitteärilise kasutamise lubasid, saab lähemalt lugeda EAÜ kodulehelt SIIT.


Tavaliselt on esitatavatel teostel ka kaasautorid. Mis tähendab seda, et isegi juhul kui esinema tulev isik ei ole autorina EAÜ liige, ei pruugi kõik tema poolt esitatavad teosed olla tema enda loodud. Näiteks on viis loodud selle EAÜ liikmeks mitteoleva autori poolt, kuid sõnad sellele muusikateosele kirjutas EAÜ liikmeks olev autor. Järelikult tuleb ikkagi ka EAÜ-ga leping sõlmida.