Üheksa Eesti loomeinimesi ühendavat katusorganisatsiooni on olnud sunnitud pöörduma kohtu poole, et saada riigilt saamata jäänud seadusejärgne isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis aastatel 2014-2017

‹ Kõik uudised
image_pdfimage_print

Anname teada, et meie organisatsioon koos kaheksa Eesti loomeinimesi ühendava katusorganisatsiooniga on olnud sunnitud pöörduma kohtu poole, et saada riigilt saamata jäänud seadusejärgne isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis aastatel 2014-2017.

Ühena vähestest Euroopa Liidus, pole paraku Eesti erinevad valitsused suutnud korraldada autoritasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt- ja kandjatelt, mis on viinud olukorrani, et oleme sunnitud oma õigusi kaitsma kohtus.

Loodame siiralt, et tänane valitsus, eesotsas justiitsministriga suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt autoritasude kogumise digi-ja nutiseadmetelt sel aastal ellu viia, et me edaspidi ei peaks oma liikmete kaitseks tagantjärele õiglast hüvitist kohtu kaudu nõudma.

Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus luua mehhanism, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu isiklikuks tarbeks kopeerimiste eest. Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus autoritasu on juba seadme hinnas. Sarnane süsteem on ka Eesti autoriõiguse seaduse järgi Eestis, kuid valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad infokandjad, on jäetud aastaid vastavusse viimata tegeliku eluga, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD –plaati. Ainukese Euroopa Liidu liikmesriigina on Soome korraldanud hüvitamise läbi riigieelarve, kuid summa, mis aastas läbi eelarve loomeinimestele tasutakse, on seevastu märkimisväärne, pea 11 miljonit eurot aastas.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed täna kasutavad, ei ole lisatud meie 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis on meie kohtusse pöördumise põhjus.

Kohtule esitatud kahju suuruse arvutamisel on aluseks võetud kehtiv autoriõiguse seadus, kus on kirjas isiklikuks tarbeks kopeerimise tasude määrad salvestusseadmetele ja -kandjatele, kohandades seda ka uuemale tehnoloogiale, võttes arvesse teiste riikide praktikat. Seadmete ja andmekandjate mahud oleme kokku arvutanud Statistikaameti väliskaubanduse väljavõtete alusel.

Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud Riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Seetõttu on õigustatud meie kohtusse pöördumine ka 2014-2017 eest, sest olukord pole muutunud.

Perioodil 2014-2017 tekkinud kahju hüvitamise taotluse esitasid oma liikmete eest valitsusele ning seejärel kohtusse üheksa kahju saanud loomeinimesi ühendavat organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit.