Kohtuotsus: riik peab loomeinimestele tasuma hüvitiseks üle 3,5 miljoni euro

‹ Kõik uudised

Kuna Riigikohus otsustas kassatsioonikaebust menetlusse mitte võtta, jõustus teisipäeval, 8. detsembril Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 kohtuotsus, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile maksma kokku üle 3,5 miljoni euro.

Tegemist on loomeinimestele Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiviga ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud hüvitisega erakopeerimise lubamise eest.

Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks erakopeerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viiviste ja menetluskuludega mõisteti ringkonnakohtu otsusega üle 3,5 miljoni euro. Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Valitsus peab ringkonnakohtu otsuse täitma 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ehk hiljemalt 7. jaanuariks 2021. Kuigi väljamõistetud hüvitise puhul on tegemist rekordsummaga Eesti riigivastutuse ajaloos, ei ühti see loomeinimeste esindusorganisatsioonide sooviga tagada õiglases summas hüvitis erakopeerimiseks kasutatavate digiseadmete eest. Loomeinimesed ei pea väljamõistetud hüvitist õiglaseks, sest see jääb Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest  üle 3 korra allapoole.

„Eesti loomeinimestel on õigus Euroopa Liidus kehtestatud keskmisele hüvitisele. Praegu on aga Eestis olev regulatsioon puudulik ja EL-i õigusega vastuolus ning ei arvesta digiajastuga, mis ongi sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma,“ lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat ja partner Priit Lätt. „Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu.” Ta selgitas, et meie põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus „midagi tagada“ tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.

Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi kohtu kaudu. Hetkel on Riigikogu seda viga parandamas, sest menetluses on eelnõu, millega muudetakse erakopeerimise hüvitise süsteemi alates 2021. aasta kevadest ja loodetavalt see tagab tulevikus Eesti loomesesektorile vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel hüvitise.

2018. aasta sügisel esitasid kaebuse Vabariigi Valitsuse vastu seoses 20142018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.